Praktika aruanne

Minu haridustehnoloogia praktika koosnes kolmest osast, millel igaühel olid oma eesmärgid ning mis mahu poolest erinesid samuti oluliselt. Blogipostitust praktika alguses eesmärkide seadmise kohta saab lugeda siit.

Minu praktikabaasiks oli TalTech, selle haridustehnoloogia keskus ning võimalusi praktika käigus tegutseda pakkus avaliku halduse õppekava riigiõiguse kursuse õppejõud. Minu juhendajaks oli  TalTech haridustehnoloogia keskuse juhataja Liisi Järve, kes vahetult enne mu praktikaperioodi oli ise hakanud tegema praktikat Moodle HQ-le ja nii sai minust tema kaaspraktikant UNESCO UIL ja Moodle HQ koostööprojektis.

Praktika üldise eesmärgina saan nimetada magistriõpingute jooksul õpitu kasutamine elulises kontekstis õppimise toetamiseks. Õppisin praktika jooksul palju ise, aga lõin ka tingimusi selleks, et teised saaksid nutikalt õppida. Olen praktika jooksul aidanud luua UNESCO UIL digitaalse kirjaoskuse e-kursust, mida tulevikus saavad läbida haridustöötajad üle maailma. Disainisin koos õppejõuga ümber riigiõiguse kursuse TalTechis ja olen aidanud selle 2023/2024 õ-a sügissemestril läbi viia. Lisaks olen saanud teada, kuidas Taltech haridustehnoloogia keskus töötab ja kuhu panustab.

Olen kajastanud kõiki kolme praktika osa ja seal õpitut oma blogipostitustes:  

I TalTech haridustehnoloogiakeskusega tutvumine;

II UNESCO UIL ja Digitaalse kirjaoskuse arendamise e-kursuse loomine;

III Riigiõiguse kursuse disainimine ja läbiviimine.

Kui TalTech haridustehnoloogiakeskusega tutvumine oli vaatluspraktika, kus mu juhendajal Liisi Järvel oli suur roll ning kus praktilisi tegevusi ma ise ei teinud, siis teised osad sisaldasid palju ise tegutsemist. UNESCO UIL kursuse disainimine oli osaliselt väga koostöine ja osaliselt vägagi üksildane tegevus. Riigiõiguse kursuse disainimisel tegutsesin oma eestvedamisel juhendajata, kuid sain praktika käigus palju suhelda riigiõiguse õppejõuga ning läbiviimise faasis ka üliõpilastega. Väärtustan väga seda, et sain nii kursust disainida kui kursuse toimumise ajal seda toetada ning eri õppetegevuste osas tagasisidet koguda.  

Mu praktika blogipostitustes on pikemalt kirjas iga osa eesmärkide kohta, kuid kokkuvõtlikult toon välja, et ma saavutasin praktika alguses seatud eesmärgid suures osas ning praktika jooksul võtsin endale lisaks eesmärke. Minu praktika eesmärgid arenesid vastavalt ettetulevatele võimalustele ja ma ei hoidnud end algselt paika pandud piirides.

UNESCO UIL digitaalse kirjaoskuse e-kursus sooviti algselt valmis saada oktoobriks 2023. Juba augustis oli aga selge, et ülesanne ei ole tehtav, kursus on selleks liiga mahukas ning õppematerjal, mida interaktiivsesse vormi valada, ei saa sellises tempos valmida. Minu osalusel ei valminud seega küll kogu kursus, vaid  9-st moodulist 4, kuid see oli seotud rohkem projekti ajakavaga kui minu valmisolekuga tööd teha. Kõik õppematerjalid, mis olid valmis 5.12.2023, viisin ma H5P tarkvara abil vajalikule interaktiivsele kujule. Võimalik, et ma oleks vabatahtlikuna jätkanud ka teiste moodulitega, kuid Liisi Järvel õnnestus kaasata projekti uus praktikant, kes on huvitatud projekti panustama. Andsin talle veebikohtumisel edasi oma kogemust ja praktilisi nippe Moodle sisuloomekeskkonnas toimetamiseks. Selle viimase kogemuse võib paigutada ka teiste õpetamise eesmärgi täitmise alla. Praktika eesmärkide seadmise SWOT analüüsis hindasin seda nõrkuseks, et ma ilmselt ei õpeta kedagi praktika jooksul.

Riigiõiguse kursuse disainimine on seotud mu magistritöö praktilise osaga ja seal oli mul praktikat alustades ambitsioonikad soovid disainida kursus, mis toetab tudengi kaasatust oma õppemeetodite poolest ning on läbi viidud tudengi agentsuse arengut toetaval viisil. Praktika eesmärgid täitsin selles osas, et kursus on ümber disainitud ja õppetegevused semestril suuresti ellu viidud. Agentsuse küsimustiku täidavad üliõpilased 15.12. Kas uuenenud ainekava õppetegevuste ja tudengite kaasatuse ning agentsuse hinnangute vahel on võimalik kogutud andmete põhjal seoseid välja tuua selgub alles andmete analüüsist. Praktika selle osa õnnestumisele saan ise lõpliku hinnangu anda oma magistritöös ja õppejõudude-juhendajate hinnangu saan samuti magistritöö valmimise protsessis.

Hetkel hindan, et kursus on palju muutunud, õppetegevused on mitmekesisemad ja üliõpilased on suhtunud uutesse ülesannetesse toetavalt. Individuaalsete refleksioonide esitamine ei olnud hindeline, kuid peaaegu kõik üliõpilased esitasid tööd. Grupitööd tehti tähtaegselt, esitlused olid veenvad, üksteist kuulati tähelepanelikult ja sooritati partnerhindamist. Loengus grupitöiselt õppimine toetab tudengite hinnangute kohaselt riigiõigusest arusaamist. Usun, et tudengid saavad kursuse jooksul rohkem õppejõudude tähelepanu ja tagasisidet kui sellel kursusel varasemate aastate tudengid on saanud.

Kuigi mulle läheb kõik minu magistritööga seonduv rohkem korda, siis praktika suurimaks eduelamuseks pean UNESCO UIL digitaalse kirjaoskuse kursusel antud panust. Kui kirjutasin oma koostööpartneritele oma praktika lõpust, sain 6.12. vastuseks järgmise sisuga kirja:

„Dear Kaidi,

Thank you once again for wonderful contributions and hard work on this course. I will remember our meetings, your positivity and smile!

I think Google Translate does a pretty good job translating Estonian to English. I enjoyed reading your blog posts and thankfully it seemed like generally positive things 🙂 All the best with your continuing journey and I hope we stay in touch.“ 

Praktika pakkus mulle võimaluse kogeda, et olen omandanud magistriõpingute jooksul oskused, mille järele on maailmas vajadus. Mul vedas eriliselt, et TalTech juhendaja Liisi Järve oli mu praktika alguses just Moodle HQ-ga kontakti loonud ja mu projekti kaasas. Olen talle väga-väga tänulik! Tänulik olen ka endale, et kuigi e-kursuse loomine ei olnud see,  mida praktikalt algselt ootasin, otsustasin ikkagi väljakutse vastu võtta ja teha seda, mida on parasjagu vaja. On väga hea tunda, et oled kasulik. Minu maailm sai tänu praktikale laiem.

Mida teeksin praktika jooksul teisiti, kui saaksin aega tagasi keerata?

UNESCO UIL e-kursusega seonduvalt – ma teeksin koheselt endale detailideni selgeks, kellele, miks ja kellega koos ma projekti teen? Päris lõplikult sain asjadest aru alles praktika blogipostituse jaoks uurimust tehes. Eks kogu aeg oli kiire, kuid targem oleks enne tormamist teada ka laiemalt, mis kontekstis tegutsen.

Teiseks mõtlen, et ma oleksin võinud ühendada kaks praktika osa ja planeerida riigiõiguse aine õppetegevuse TalTech metoodikalaborisse. Hetkel jätsin ma väga hea võimaluse kasutamata. Nii mulle kui üliõpilastele oleks see olnud vaheldusrikkust pakkuv ja digipädevust arendav.

Praktika võtsin kokku postrile nii:

Praktika kursuse osas tunnistan, et mul ei olegi arendusettepanekuid. Ma tõesti olen väga rahul antud vabadusega oma praktikat ise kavandada ja juhtida. Ka on väga positiivne, et praktika juhendajatelt ei nõuta aruandeid, vormistamist jms bürokraatlikku tegevust. Minu puhul on tulemuseks väga palju rohkem praktikaga seonduvaid tegevusi ja töötunde, kui ma raamidesse surutud praktika puhul oleksin teinud. Samas ei kogenud ma ka huvipuudust, sest oodati regulaarseid blogipostitusi praktikakogemuse kohta. Need olid väga toetavad, esiteks, et mõtestada oma kogemust, aga teiseks see toetas ka praeguse koondaruande valmimist sisuliselt. Kuna praktika oli pikk, siis oleks muidu olnud kerge unustada varasemaid tegevusi ja enda mõtteid nendega seoses.

Riigiõiguse kursuse disainimine ja läbiviimine

Olen mitmed aastad olnud TalTechi riigiõiguse kursuse külalislektor ja lugenud õppeaine raames ühte loengut „Kohus ja kohtumenetlused“. Kuna olen oma magistritöö praktilise osa sidunud riigiõiguse kursusega, siis TalTechi haridustehnoloogia keskusesse praktikale minnes võtsin üheks eesmärgiks disainida koostöös kursuse õppejõuga riigiõiguse ainekava ringi ja ühtlasi saada endale selgeks õpihaldussüsteemi Moodle kasutamine. Moodlega olin seni kokku puutunud vaid avaliku teenistujana küberturbe e-kursust läbides ning ühes õppeaines haridustehnoloogia üliõpilasena. Õppejõu vaadet ma seni näinud ei olnud.

Riigiõiguse kursuse ülesehitus enne uuendamist

Avaliku halduse tudengitele kohustuslik riigiõiguse kursus on üles ehitatud nii, et kursuse õppejõud katab pooled ja külalislektorid pooled ainekava teemad. Kogu kursusega seonduv loenguteväline töö oli seni olnud õppejõu kanda, iga külalislektor andis sisendiks vaid oma teema kohta kohustusliku kirjanduse loetelu ning eksamiküsimused. Kui õppejõule tutvustasin ideed disainida ainekava ringi, toetas ta seda mõtet igati. Õppejõud ei ole Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus, vaid vastutabki lepingu alusel vaid ühe õppeaine õpetamise eest. Ka kõik külalislektorid on juristid, kel ei ole pedagoogilist haridust.

Alustasin eelmise õppeaasta riigiõiguse ainekava uurimisest. Kursus koosnes 8 loengust ( 1 kord 4 akadeemilist tundi), kahest kontrolltööst ja eksamist. Iseseisva tööna pidid üliõpilased lugema kohustuslikku kirjandust igaks loenguks ning valmistuma kordamisküsimuste põhjal kontrolltööks ning eksamiks. Kontrolltööde tegemine oli eksamile pääsemise eelduseks. Eksam oli kirjalik, materjalide kasutamise võimaluseta ja kaheosaline: test ja arutelu võimaldav küsimus, mõlema osakaal 50% punktidest, maksimaalselt oli võimalik teenida 100 punkti. Külalislektorid üliõpilastega väljapool oma loengut ei suhelnud. Riigiõiguse õppejõud suhtles e-posti teel ja loengus. Moodle keskkonda kasutati ülikooli miinimumnõuetele vastamiseks.

Ainekava analüüsides leidsin, et ainekava ülesehitus lähtub rohkem õppejõududest kui õppijast, ei sisalda õppejõudude ja üliõpilaste suhtlust kogu kursuse jooksul, üliõpilastel puudub võimalus anda ja õppejõududel saada kursuse jooksul süsteemselt tagasisidet, kursusel kasutatavad õppemeetodid on ühekülgsed ning kursusel kasutatakse digivahendeid minimaalselt.

Riigiõiguse kursuse uuendamine

Kursuse uuendamiseks ettepanekute tegemisel lähtusin teadmistest ja kogemustest, mis ma olin saanud haridustehnoloogia magistriõppe ainetes õppedisaini alused, digitaalne õppevara ja haridustehnoloogia ja õppimisteadused. Õppemeetodite mitmekesistamisel lähtusin peamiselt ICAP mudelis toodud käitumisviiside eesmärkidest ning kavandasin passiivseid, aktiivsed, konstruktiivseid ja interaktiivseid õppimisviise nõudvaid ülesandeid. Kogu kursuse kavandamisel ja läbiviimisel olen kasutanud ka õpianalüütika kursuse eeskuju ja kogemust.  Refleksioonide ootuste seadmisel juhindusin Koostöö ja koosloome digikeskkondades ja Arendusprotsesside eestvedamine kursustel teadasaadust.

Algselt soovisin kaasata kursuse uuendamisele kõik riigiõiguse lektorid ja viia nendega läbi töötuba. Selleks uurisin ABC Design meetodit, lugesin selleks läbi nii veebist leitava materjali, kui läbisin e-kursuse. Paraku kukkus töötuba läbi. Meil ei õnnestunud leida suve jooksul üheskoos kursuse arutamiseks aega. Päeval mil kogunesime, jäi üks osaleja oma tööülesannete tõttu oluliselt ja teine veidi hiljaks. Meil ei olnud enam aega viia läbi töötuba nagu olin kavandanud ning uue ühise aja leidmine ei olnud realistlik arvestades ainekava esitamise tähtaega. Ühine arutelu oli siiski kasulik ning töötuba ette valmistades olin ise erinevatele õppemeetoditele kursuse rikastamiseks mõelnud.

Kõik õppetegevused arutasin õppejõuga edaspidises suhtluses läbi.

Riigiõiguse uuendatud kursuse õppetegevused on:

1. Loengud, kuhu on planeeritud arutelud ning väiksemamahulised grupitööd.
2. Iseseisev kirjanduse lugemine, videote vaatamine, podcastide kuulamine, õppejõud annab mitmel juhul ette küsimused, millele tähelepanu pöörata või mida loengus ühiselt arutama hakatakse;
3. Koostöine õpiprojekt 4-5 liikmelistes gruppides (lahendust vajava probleemi valis grupp Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023-2027, huvipakkuva ülesande puhul pidi grupp vastama etteantud küsimustele ning vormistama 8-12 lk dokumendi ning tegema teistele gruppidele esitluse. Kirjalikule tööle tuli lisada grupirefleksioon, mille kohustuslikud osad olid juhises samuti toodud. Grupid partnerhindasid üksteist etteantud hindamistabelis);
4. Individuaalsete refleksioonide esitamine kolmest etteantud ülesandest kahe kohta. Üliõpilased said valida, kas külastavad kohtuistungit või Riigikogu istungit või jälgivad Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi. Kohtuistungil võis osaleda virtuaalselt ning ka Riigikogu istungist ning pressikonverentsise jälgida veebiülekannet. Refleksioonid tuli laadida kindlaks tähtajaks ühiskasuta, kus need on teistele üliõpilastele kättesaadavad. Refleksioonide kirjutamiseks oli antud juhis.
5. Iseseisev e-kursuse Põhiõigused läbimine. Kursuse lõingi riigiõiguse üliõpilaste jaoks digitaalse õppevara kursuse raames.  Kursuse eesmärgiks oli aktiveerida eelteadmised, mis olid saadud gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tundides, tasandada grupi teadmisi, õpetada mõisteid ning toetada põhiõiguste praktikumiks valmistumist.
6. Praktikum põhiõigustest. Õppejõu toetusel kaasuste lahendamine.
7. Eksam. Eksam koosneb nagu ka varasemalt õigusteadmiste testist ning praktilisest ülesandest. Eksamile pääsemise eelduseks on õpiprojekti esitamine.
8. Küsitlusele vastamine üliõpilase agentsuse uurimiseks. Küsitlus viiakse läbi ühe loengu osana, kuid ainekavas ei ole küsitlusele vastamine kohustusliku tegevusena välja toodud, see on vabatahtlik.
9. Jooksev tagasiside kogumine lühiküsitlustega. Iga õppetegevuse kohta on üliõpilastel palutud täita lühike veebiküsitlus. Küsitluse eesmärgiks on saada informatsiooni selle kohta, kuidas erinevate õppetegevuste puhul üliõpilane õppeprotsessi panustab enda hinnangul.  Küsitlusele vastamine on vabatahtlik.
10. Iseseisvad tööd puudujatele. Nende andmine on vastavat kursuse osa andva õppejõu valik.

Riigiõiguse kursuse läbimise eest on ettenähtud 6 AP. Kontaktõppeks/virtuaalloenguteks on ette nähtud 24 tundi, iseseisva töö maht 132 tundi.

Kursuse hindamine:

Kursuse eri osade eest on ette nähtud osa läbimise eest antavad maksimumpunktid. Kui varasemalt moodustas eksam 100% hindest, siis nüüd on eksami eest võimalik saada maksimaalselt 60 punkti.  Õpiprojekti eest on võimalik saada 30 punkti. Partnerhindamise eest 5 punkti.  E-kursuse „Põhiõigused“  läbimise eest 5 punkti. Õppejõul on õigus anda lisaks kuni 5 punkti aruteludes aktiivse ja asjakohase osalemise eest.

Küsitluste läbiviimine ja analüüsimine

• Õppetegevuste tagasiside küsitlused on lühikesed, kasutan selleks Google Formsi. Küsitlused kattuvad minu õpingute Õpianalüütika aines läbiviidavate küsitlustega. Olen nende kasutamiseks küsinud õppejõududelt loa. Erinevus küsitluste läbiviimisel on, et riigiõiguse üliõpilased jäävad anonüümseks vastamisel, mis tähendab, et andmete analüüsimise võimalused on märgatavalt ahtamad. Nende küsitluste eesmärgiks on saada vaid üldist tagasisidet õpitegevuste osas ja kasutada tulemusi järgmise õppeaasta riigiõiguse ainekava uuendamisel.

Kursuse jooksul sain aru kui kiiresti üliõpilased tüdinesid ühele ja samale küsimustikule vastamisest. Kui algselt vastas ca 80 % üliõpilastest, siis neljandale küsimustikule vastas ca 40 %. Suureks puuduseks oli küsitluse läbiviimise aeg, saatsin küsitluse lingi  Moodles pärast loengu toimumist ning õppetegevuse ja küsitlusele vastamisel jäi ajaline vahe.

Kuivõrd olin eriliselt huvitatud tagasisidest eri õppemeetodite osas, siis individuaalsete refleksioonide tööle, koostöistele õpiprojektidele ja enda antavas loengus tehtud grupitööle, siis kavandasin need küsitlused teisiti –viisin need läbi loengu osana ja ka palusin neil kasutada koodi, mille õppejõud igale üliõpilasele andnud oli. Minul koode ei ole ja küsitlusi ei seo ma seega üliõpilaste nimega. Nendele kolmele õpitegevusele õnnestus nii saada kõikide loengus osalejate tagasiside.

Üliõpilaste suhtlus õppejõududega ja tagasiside

Toimub üldiselt kursuse Moodle keskkonnas, seal küsin pärast iga loengut tagasisidet eelmise õpitegevuse kohta ning annan järgmised ülesanded, meeldetuletused. Sinna kirjutab õppejõud järgmiseks loenguks loetava kirjanduse kohta teated. Individuaalsed ülesanded teen ainult konkreetsetele üliõpilastele kättesaadavaks ja sinna esitavad nad ka vastused. Lisaks on kursusel Drive kaust, kus on juhendid ja tööd, millele on kõigil juurdepääs. Tudengid kirjutavad ka e-kirjaga. Mina kohtun kursuse raames tudengitega neljal korral – sissejuhatavas kursust ja grupi ning iseseisvaid töid tutvustavas loengus, õpiprojektide esitlusel, loengus kohtutest ning 15.12. agentsuse küsitluse läbiviimisel. Õpiprojektide tagasiside ja kokkuvõtlik refleksioonide tagasiside esitan samuti kirjalikult Moodle postitusena.

SWOT analüüs praktika riigiõiguse kursusega seotud osale

Selle praktika osa eesmärkideks olin seadnud

1. Toetada praktikaga oma magistritöö praktiliste tegevuste läbiviimist;
2. tõsta õppejõuna oma digipädevust sh saada praktilisi oskusi Moodle kasutamiseks õppejõuna.

Olen oma eesmärgid suures ulatuses saavutanud. Riigiõiguse kursus on ümber disainitud ja suures osas ka sellisena läbi viidud. Ka minu digipädevus on arenenud, sest olen nüüd üle kolme kuu kasutanud Moodle keskkonda, suhtlen seal üliõpilastega, jagan ülesandeid. Lisaks olen kasutanud Google Forms rakendust, loengu tarvis loonud QR koode, kasutanud Slido rakendust. Olin varasemalt küll neist teadlik ja vähesel määral kasutanud, siis nüüd olen omandanud  vilumuse ja vajaliku kiiruse.

Tugevused – mul õnnestus seostada praktika ja magistritöö praktilise osa.

Nõrkused – need on need sisemised tegurid, mis ei ole praktika eesmärkide saavutamiseks soodsad.

Praktika alguses nägin, et mu nõrkuseks on see, et mul puudub huvi nõustada ja koolitada teisi ning seega osad õppekavas praktika ettenähtud eesmärgid jäävad saavutamata. Ma pigem näen, et see nõrkus realiseerus. Teiste riigiõiguse õppejõududega kavandatud ABC design töötuba ebaõnnestus. Ka muudes tegevustes tegutsesin ise ja kuigi arutasin läbi ning võimalik et neil kordadel kui üliõpilastega koos olime, teine õppejõud võis minu lähenemisest ning tegevustest midagi uut õppida, siis tegemist ei olnud koolitustegevusega.

Võimalused – riigiõiguse kursuse disainimine ja läbiviimine on pakkunud nii palju võimalusi rakendada haridustehnoloogia õpingutes saadud teadmisi ja pakkus tekkinud uudishimule suurepärase välundi, Usun, et olen kasutanud suures osas need võimalused ka ära.

Ohud – välised tegurid, mis ei ole praktika eesmärkide saavutamiseks soodsad. Pakkusin praktika alguses, et riigiõiguse õppejõu hõivatus muude projektidega võivad mõjutada seda, et ma saaks oma praktika eesmärke saavutada.  ABC Learning Design töötoa osas see nii ka läks, planeerimine oli siin ka minu poolt nõrk. Lisaks oli semestri alguses juba aru saada, et mu võimalused teiste külalislektorite poolt kasutatavaid õppemeetodeid mõjutada või neid isegi arutada, on ajalise surve ja kursuse õppejõudude koostöövormi tõttu olematud.

Kokkuvõttes olen olnud riigiõiguse kursuse disainimisel ja elluviimisel vägagi motiveeritud ning mul oli endal olemas visioon, kuhu püüelda. Seepärast oli ka sobiv, et läbisin selle praktika osa juhendajata. Arenesin palju, sest kursust disainides mõtestasin palju oma magistriõpingute kogemust, selgitasin riigiõiguse õppejõule eri õppemeetodite eesmärke, ragistasin kõvasti ajusid, et neid välja mõelda ning kursuse käigus selgitasin õpieesmärke ka üliõpilastele. Nii ei ole mu tehtud töö kuidagi jäänud dokumentidesse, vaid saanud vägagi elulise ja praktilise väljundi.

UNESCO UIL e-kursuse disainimine

Eelmises blogipostituses rääkisin lahti, kelle tellimusel ja kelle heaks disainin e-kursust ja kes kuuluvad projektimeeskonda. Käesolevas postituses kirjeldan, kuidas me tööd oleme teinud ja milliseks koostöö tänaseks on kujunenud.

Olen osalenud Moodle ja Unesco UIL ja TalTech neljal projektikohtumisel veebis, mis on toimunud juunis, augustis, septembris ja oktoobris. Kohtumised kutsub  kokku Lauren Moodlest. Kõik osalejad räägivad head inglise keelt, tehniliselt sujub samuti kõik kenasti. Kord, kui ma ei saanud töö tõttu osaleda, vaatasin järgi kohtumise salvestust. Suurte kohtumiste vahepeal suhtleme Liisiga kas telefonis või eraldi veebikohtumisel, samuti oleme loonud oma WhatsAppi vestluse praktika jaoks.

Projekti algfaas oli minu jaoks üsna segane, sest ma ei saanud aru eri osalejate rollidest projektis. Alustuseks oli vaid soov väga suure mahuga, õpetaja poolt toetatud e-kursuse ümberdisainimiseks iseseisvalt läbitavaks interaktiivseks e-kursuseks. Vana kursuse materjaliks oli mahukad tekstipõhised failid, kus interaktiivsust tõid sisse case-study`d. Toona koosnes kursus 17 moodulist. Esimesed projektikohtumised kulusidki sellele, et rääkida läbi ootused kursusele ja see, kui palju on vaja olemasolevat materjali kohandada ümber. Kuna kursus on digipädevuse arendamiseks, siis meie Liisiga kujutasime algselt ette visuaalsemat ja n-ö kergemat kursust, kuid nüüdseks olen mõistnud, miks kursus tegeleb ka täiesti algteadmiste andmisega ja teksti abil  tehnoloogiliste võimaluste selgitamisega. Kursus peab sobima eri teadmiste ja oskuste tasemega inimestele ja ükski kursusel osaleja ei tohiks tunda, et tema vajaduste või olukorraga ei arvestata. Jah ka seal piirkondades, kus internet ei ole igaühele kättesaadav ja kus COVID-19 pandeemia ajal koolihariduse jätkumist raadio teel toetati.

Jian UNESCO UIL-ist on näinud palju vaeva, et kursuse sisu kohandada nii, et kursus ei oleks nii mahukas, et tekstiosa oleks vähem ja saaksime interaktiivseid harjutusi sinna luua.

Kõigi nende vestluste tulemusel õnnestus meil kokku leppida, et kursus koosneb 9st moodulist. Osad teemad seoti omavahel ja midagi jäeti ka ära. Kärpimise sisuotsuste juures me Liisiga ei osalenud. Leppisime kokku projektimeeskonnaga, et läheneme moodulite kaupa, et Jiani meeskond koondab ühe mooduli materjali kokku, misjärel meie ülesandeks Liisiga on moodul e-kursuse osaks disainida.

Meie e-kursuse tööversioon näeb välja selline:

Disainivalikute tegemiseks näitas Liisi veebikoosolekul erinevad e-kursuseid ja Jian ning Lauren avaldasid oma eelistusi. Viimaks sai ka valik tehtud, kuidas e-kursusel navigeerimine käia võiks. Samuti otsustasime, millised kursuse osad on eraldiseisvad ja millised koondame iga mooduli interaktiivsesse raamatusse. Interaktiivseid raamatuid valmistan mina ja teen neid kasutades Moodlesse integreeritud H5P võimalusi. Tänu esimese õppeaasta Digitaalne õppevara ainele, on mul kogemus H5Pga olemas, olen loonud sellega kõigile kättesaadava materjali E-kursus Põhiõigused

Kui me muidu töötasime Liisiga virtuaalsete vahendite abil, siis esimese näidismooduli loomiseks läksin haridustehnoloogia keskusesse ja katsetasime erinevaid võimalusi. Tööjaotust oli meil omavahel kerge kokku leppida, sest Liisi tunneb hästi Moodlet ja tal on kogemusi e-kursuste loomisel ning minul oskus interaktiivset sisu H5Pga toota.

Tööga pihta hakates sai mulle aga selgeks, et on suur erinevus, kas disainida e-kursust nii, et lood ka sisu ise nagu ma koolis teinud olen või siis tuleb etteantud õppematerjal panna digitaalsesse vormi. Materjal oli väga tekstipõhine ja alguses oli väljakutse sellest e-raamat luua väga suur, edenemine aeglane ning ka rahulolu tehtuga madal.

Kui olime Liisiga aga näidismooduli valmis saanud, siis kogunesime veebikohtumisele Laureni ja Jianiga ning saime vastastikku anda tagasisidet. Nüüdseks oleme valmis saanud kolm moodulit ja areng on olnud märgatav. Jian esitab meile sisu, millest on palju kergem interaktiivseid harjutusi luua, sest ta meeskond teab, milline näeb lõpptulemus välja. Nad oskavad ise märkida juba, millise harjutuse võiks teha (alati ma küll seda soovi ei täida, vaid loon midagi sobivamat) või millal luua raamatule uus lehekülg. Lisaks tunnistasin kord, et piltide veebist otsimine võtab väga suure aja ja autoriõiguste küsimus teeb mulle muret. Viimasele kahe mooduli pildid olen saanud koos materjaliga ja see säästab väga palju aega.

Kui me teise mooduli valmimise jagasime ära veel nii, et mulle jäi vaid interaktiivne raamat ja muud mooduli osad tegi Liisi, siis kolmanda mooduli tegin iseseisvalt valmis, Liisi vaatas üle ja ühtlustas teiste moodulitega mõned valikud.

Eriti esimese mooduli interaktiivse raamatu osas avastas Jian vigu, nt punktide andmisel, vastuste õigeks-valeks lugemisel, nende parandamine oli üsna keeruline, sest ma ei tundnud mitmeid funktsionaalsusi. Samas kolmanda mooduli tegemisel tundsin, et olen muutunud palju kiiremaks ja osavamaks, oskan tekkida võivaid probleeme ette näha ja ise oma loodut testida ja vigu parandada.  Kolmanda mooduli puhul olen praegu saanud Laureni ja Jiani esialgse kiitva tagasiside, kuid mulle paistab, et Jian ei ole veel raamatu ise läbi teinud ja see tagasiside on mul veel saamata. Eeldan aga, et kui ka vigu on, on neid vähe.

Olen saanud aga juba neljanda mooduli sisu ja lubanud mooduli valmis teha 30. novembriks. Projektis ongi mul kokkulepe, et seejärel lahkun ning minu asemele astub TalTech haridustehnoloogiakeskuse järgmine praktikant. Viimane projektikoosolek minu jaoks toimub 5. detsembril, kuhu tuleb ka uus praktikant. Saame seejärel veel ka eestlased omavahel kokku, et saaksin uuele tegijale oma kogemust jagada ja ehk oskan ka mõned nõuanded anda, mis tööd hõlbustavad.

Postituse foto lasin teha tehisintellektil ja see illustreerib väga hästi minu peamist praktikakogemust – tunnid ja tunnid ja tunnid üksi arvutiekraani taga. Samas juba praegu tean, et H5P nokkimise asemel jäävad mulle praktikast eredamalt meelde peamurdmine koos Liisiga, kõnelused Jianiga ja Laureni postiivsus. See kõik on vägagi rikastav!

UNESCO digitaalse kirjaoskuse kursus

Selles postituses tutvustan UNESCO projekti, milles löön oma praktika raames kaasa ja selle projekti liikmeid ning oma rolli seal. Lõviosa minu haridustehnoloogia praktikast võtab enda alla täiskasvanute digitaalse kirjaoskuse edendamisega tegelevatele haridustöötajatele suunatud e-kursuse arendamine UNESCO UIL tellimusel.

Kõigepealt teeme selgeks lühendid ja nimed:

UNESCO on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas. Lühend UNESCO tuleneb inglise keelsetest sõnadest: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

UNESCO-l on mitmeid allorganisatsioone, kellest mina teen koostööd UNESCO elukestva õppe instituudiga, inglise keeles The UNESCO Institute for Lifelong Learning, instituudi lühend on UIL.

UNESCO UIL pakub mitmeid kursuseid täiskasvanud õppijatele üle maailma. Kursuste kataloogi leiab siit.

GEC tähendab UNESCO vastust Covid-kriisile, millega loodi Global Education Coalition, mis on koosööplatvorm selleks, et kaitsta õigust haridusele nii COVID-19 kriisis kui sealt edasi.

GAL on lühend inglise keelsest nimetusest Global Alliance for Literacy, mis loodi 2016. aastal selleks, et edendada kirjaoskust ja vastata valdkonna väljakutsetele. UNESCO UIL on GAL sekretariaadiks.

GEC-GAL initsiatiiv on ellu kutsutud selleks, et arendada noorte ja täiskasvanutega tegelevate haridustöötajate kompetentse ja toetada nende professionaalsust. Kursus, mida praktikal arendan, on osa sellest initsiatiivist.

UNESCO UIL kursused on jaotatud kategooriate kaupa ja mina töötan haridustöötajate arendamise heaks.  Projektiks on digitaalse kirjaoskuse edendamise e-kursuse loomine, mis baseerub juba olemasolevale toetatud kursusele. Olemasoleva kursuse eesmärkide kohta saab lugeda siit

Olemasoleva kursuse näol on tegemist mahuka kursusega, mille läbimiseks on ette nähtud 36 tundi, kursus oli õppejõu poolt toetatud ja kursuse raames tehakse ka töötubasid. Meie projekti eesmärgiks on teha iseõppijatele e-kursus Moodlesse, teha kursus võimalikult interaktiivseks, kasutades selleks õppematerjalide väljatöötamisel H5P tarkvara.  

Selles projektis löövad kaasa:

Lauren Goodman, Learning Designer, Moodle HQ – toetab kursuse loomist tehniliselt, jagades juurdepääse ja tutvustades Moodle võimalusi vajadusel, korraldades projektikohtumisi.

Jian Xi Teng , UNESCO UIL, Programme Specialist, ICT for Lifelong Learning. Jian juhib UILis AI uuringuid ning tema eesmärgiks on panna tehnoloogia kirjaoskuse, hariduse ja marginaliseeritud gruppide toetamise jaoks tööle. Eelkõige tegutseb haridustöötajate digioskuse arendamise vallas.

Annapurna Ayyappan – Assistant Programme Specialist, Quality Learning Ecosystems, UIL, Annapurna on lõpetanud Harvardi ülikooli ja töötanud õpetajana, ta on ka praeguse toetatud programmi õppejõud.

Liisi Järve, Head of Educational Technology Centre at Tallinn University of Technology, Estonia  – õppedisainer, kursuse üldine ülesehitus, õppedisainer.

Kaidi Lippus, Instructional Technology Intern, Estonia – H5P materjali looja, õppedisainer.

Laureni tööandja Moodle teeb koostööd organisatsiooniga Global Alliance for Literacy ehk GAL. Lauren osales selle aasta 7. septembril GAL üldkoosolekul , kus ta tegi seal meie projektist esitluse.

Selles esitluses on projekti eesmärgid toodud kenasti ära:

Järgmises postituses annan ülevaate, kuidas teeme praktiliselt koostööd, mis on suuremad väljakutsed ja kuidas ma H5Pga pusin.